• Sten Martin

Pildistamine näitusele: Agnes Liiv "Õhutame lapsepõlve lõkkele", mai 2018.


Pisinõud voolisid Maru Karu lapsed, et mäng oleks rohkem mäng, Kalamaja lapse oma.

Juhendaja: Agnes Liiv

Tekst: Agnes Liiv

Teksti toimetas: Piret Tali

Fotod: Sten Martin

Näituse kujundus: Agnes Liiv ja Mara Ljutjuk

Toimumisaeg: 19. mai - 07. juuni 2018

Koht: Art Depoo Galerii, Tallinn

Õhus on õnnelik lapsepõlv.

Sel päeval sadas esimest sooja vihma. Kevadel koos äikesega. See lõi õhu selgeks, taeva kõrgeks ja klaariks, puudel pungad lahti. Lapsed, kes kui vangis elanud, olid kõik õues. Paljajalu ja lühikeste riietega. Suured ja väikesed. Esimesed tedretäpid ninadel. Taevas laulis ja oli lõokesi täis. Näha neid ei olnud, enne kui nad nagu kivid alla langesid. Näis nagu oleks õhk ja taevas helisenud. Lõokesed maandusid kusagile tärkava heina ja rohelise orasega põldude vahele. Rööbastes tee põldude vahel oli vihmavett täis. Sellest peegeldus vastu selge taevas, kus olid valged pilvetupsud. Me tegime palle. Täiesti täiuslikke ümmargusi palle. Meil oli kommivabrik. Need mudapallid olid nagu assortiikommid šokolaadikarbis. Kõige suurema hoolega valmistatud. Sinna see päev jäi. Õnnelik ja täiuslik lapsepõlv. Päris mänguga. Päris minuga. Korraks? Ma olen ikka ju seesama... Mis sest, et natuke vanem ja suurem. Ma oskan teha selle ümmarguse-mudašokolaadist palli ja panna sellele heinakõrred kaunistuseks. Peale esimest äikest täis päikese all.

Ma vahel vaatan ringi nende poriste põlluvaheteede järgi ja ei leia neid enam üles. Pargist on koristatud viimne kui oks, leht ja umbrohi, teed ja rajad on nii siledad, sest seal pole ühtki lohku porilombi jaoks, mererand on traataia taga. Igale tühjale maalapile tuleb kraana ja korrusmaja. Väravas on valvur.

Pargi liivakastis ei mängi lapsed teiste lastega vaid oma vanematega, kes neid kullipilgul jälgivad. Kus leiaksin mina nüüd oma rõõmsa porilombi, kus teha täisulikult ümmargusi porist palle? Kauneid nagu šokolaadikommid ja ema jaoks ehmatavalt poriseid? Ehedaid ja päris asju.

Tulin eile jalgsi kesklinnast ja Kalamaja lõhnas nii palju teisiti, siin lõhnas kevade ja puukütte järele, lind laulis. Mõtlesin, et siin on hea, eriti kui jalutad Küti tänaval ja hoiad pilgu vanadel puumajadel, hing ihkamas puhast, merest ja puust. Oma pilku saabki hoida. Üleüldse saab ju hoida.

Teeme koos suure kommivabriku koos täiuslikult ümmarguste mudapallidega!


137 views

Use of any photo on this website is prohibited without author's permission.